Final Destination 3 (2006)

Final Destination 3
James Wong

Minu Hollywoodi vallutamine on vaibumas, sest minu väed on suremas Hollywoodi mainstream kraami kõrval, minust igastahes Alexanderi vääriline vallutaja ei saa. Final Destination 3 oli üks filmidest, mis mu sõjaretkel ette juhtus.

Kui Wendy Cristenson näeb nägemust õnnetusest, kus tema ja ta sõbrad saavad lõbustuspargis Ameerika Mägedes surma, hoiatab ta kõiki ja päästab mitu oma sõpra ja teist inimest sellelt. Muidugi hukkuvad kõik ülejäänud, kes tema juttu ei uskunud. Kuid ka see kord ei anna surm nii kindlalt alla ja esialgsed pääsejad hakkavad veidratest õnnetustes surema. Koos teistega üritab Wendy leida võimalust oma saatuse eest pääseda (copy paste Filmiveebist)

Minu arvates on Final Destination üks filmidest, millele ei maksa järgesi teha. Kui mõnele slasheri järgmisele osale veel kuidagi saab midagi juurde pookida ning värskena hoida, siis Final Destinationile mitte. Film on just selline, mis esimene kord õnnestub kõige paremini. Teine osa oli täitsa hea isegi, kuigi ei saanud originaalile ligilähedalegi. Kolmanda osaga on aga lugu tsipa nadi.

Filmi peategelane Wendy.

FD3 kannatab just ebaoriginaalsuse all. Absoluutselt kõik kõnnib sama rada ning midagi uuenduslikku ei ole, isegi lõpp oli täpselt sama mis esimeses, lihtsalt teine asukoht. Jasoni saaga kallal ma niimoodi ei nokiks, sest seal on kasvõi midagi uut. Siin on ainult teised tegelased, teine õnnetus, teised suremisviisid ja muud pisidetailid. Ja see oli väga etteaimatav, et peategelane hakkab teiste surma ennustama vihjete kaudu, mis fotodel asusid. Kui ma seda kaamerat juba alguses nägin, teadsin ma täpselt milleks see sisse toodud on.

Tegelaste erinevad suremisviisid olid väärt vaatamist, kuid olgem ausad - kaua sa ikka vahid ainult kuidas tegelased omamoodi surevad? See muutub igavaks kiiresti ning peagi ei ole sul enam põhjust filmitükki vaadata. Plusspunkt samas kirjutajatele, kes neid välja mõtlevad, efektiivsed kindlasti. Eriti oli tore vaadata, kuidas kaks tšikki solaariumis kena päevituse said, selliste tegelaste surma üle on raske mitte rõõmus olla.

Whoaaaaaaaaaaaaaaa

Meelelahutuseks kõlbab küll, kuid ebaoriginaalsus sellise kontseptsiooni juures nagu seda on FD kukutab filmi valusalt läbi. Igav, kuid vaadata kõlbab. Neljas osa pidavat ka tulema, kruiisilaeval.

4/10

Chik yeung tin si / So Close (2002)

Chik yeung tin si
Corey Yuen

Ei saaks nüüd öelda, et enne filmi hankimist ei pööranud tähelepanu faktile, et tegu on "hot chicks with guns" teosega. Ausalt öeldes oligi see põhjus, miks filmi otsustasin ära vaadata. Lihtsalt sai märgatud antud teost ja kuna midagi paremat ei olnud kah antud momendil vaadata, otsustasin silmadel üle filmi käia. Tegu on muide Corey Yueni filmiga, kes ka Dead or Alive lavastaja on. Mehele meeldivad kui seksikad naised ekraanil püssidega vehivad ja võitluskunsti harrastavad nagu näha.

Filmi keskmes on kaks õde Lynn ja Shue, kes surnud isa salajase tehnoloogia abil suurendavad oma rahakotti palgamõrvade näol. Pärast järjekordset edukat missiooni satub neile jälile aga ambitsioonikas detektiiv Kong Yat-Hung.

Filmi algus tõotas midagi enamat, kui film enesest oli. Aga ei, kohe kui hakkas too inglisekeelne aeglane laul "Close to You" märulistseenide ajal, langes mu arvamus filmist kohe. Leiti ka koht, kus laulu kasutada.

Kaunitar Zhao Wei :)

Nigelat algust kompenseeriti vist fan service näol koos kahe kaunitari Shu Qi ja Zhao Wei'ga , kes ühes stseenid vannitoas "mängisid". Jah, mängisid. Oli ilus vaadata, aga tundus tobedana ning vaataja lollitamisena. Lõpus toodi ka sisse kerget lesbiteemat, mis jällegi minu arvates tobe tundus.

Märulistseenid, pean tunnistama, olid päris efektirikkad ning hästi teostatud, eriti too võitlus filmi lõpus, mil Zhao Wei katanaga vehib. Gore'st nüüd juttu ei saaks teha, kuid verd ikka natukene voolab küll. Käsivõitlused olid kahe naise vahel vahvad ning ehk selle vaatepildi pärast nii mõnigi filmi vaatas, ei tea. Mina ootasin midagi sisukamat ja huvitavamat kui katkise süžeega romantika/action mikstuur, mis nagu rikkis lennuk ei suuda kunagi maandumisplatsilt kaugemale jõuda.

Look at me, I'm flying!

Tõesti on väga vähe öelda, sest stoori oli olemas, kuid mina ei suutnud ennast selle lainele viia, mistõttu ka minu negatiivne arvamus filmist. Ainukene väga väärt aspekt oli ainult silmailu (ning mudu hea näitleja) Zhao Wei, kes on vist hetkel üks ilusamaid naisi keda mina oma silmaga näinud. Ja ma ei liialda. 4/10.

Hot Fuzz (2007)

Hot Fuzz
Edgar Wright

IMDB skoor on kõrge, Fletchu andis hea hinde..ee...Trash andis väikese skoori, kuid see ei heidutanud mind ja otsustasin kinos ära käia. Sisenesin saali naeratus näol, lahkusin pea norus.

Nicholas Angel on Londoni edukaim politseinik, kelle tulemused on kolleegide omadest ligi 400% paremad. Ta on lausa nii suurepärane, et kõik teised tunduvad tema kõrval kahvatud. Seetõttu otsustatakse mees saata väikelinna Sandfordi, kus ta täht ei lööks niivõrd särama. Algul näiline tagasilöök saab aga väärt kulminatsiooni, kui Sandfordis hakkab juhtuma rida kummalisi ja veriseid juhtumeid. Uinuval väikelinnal on aeg saada tubli annus suurlinna õiglust. (kopeerisin Filmiveebist, olen laisk)

Filmi säravaim stseen vist...

Filmi algus tõotas head ning esimese 10 minuti jooksul juba uskusin, et tegu on suurepärase filmiga. Esimene tund olid väga soliidne ning mõnusa huumoriga, pärast seda hakkas minu silmis vajuma. Suuremaks miinuseks pean just pikkust ning salajase kultuse paljastamisel muutus aina naeruväärsemaks. Jah, see müsteerium oli suhteliselt hästi teostatud ning ma ei oleks eales arvanudki, kes roimade taga tegelikult on. Naljad muutusid filmi edenedes labasemaks ning maitsetuks. Võib ka asi olla maitses, minule lihtsalt antud huumor ei meeldinud. Shaun of the Dead oli selle poolest kindlasti parem.

Filmi viimased kolmkümmend minutit pakatasid adrenaliinist, püssipaukudest ja märulist. Oli lust vaadata küll, aga mul oli lausa igav. Peate vist mind veidi imelikuks, aga filmi edenedes hakkasid negatiivsed emotsioonid positiivseid emotsioone ajusopis vägistama. Pärast väga head filmikogemust nagu seda oli TMNT ei suutnud Hot Fuzz enam muljet avaldada.

Kui nüüd mustad mõtted korra peast välja lükata, siis häid külgi oli küll. Enamjaolt oli näitlejatöö väga hea ning dialoogirohked/niisama lobisemise stseenid olid üsna toredad. Peale selle meeldis veel...eee...umm...ma ei tea. Tavalise meelelahutusliku mendimärulina ehk lööb isegi läbi ja seda vägagi, aga mina ootasin vist midagi muud. Shaun of the Dead meeldis ning seal oli lausa geniaalseid stseene, kuid siin...

Kui kinost tulles oleks veel 6 ära andnud, siis nüüd annan 4/10. Annaks ehk veel vähem, kuid tegu siiski suht kvaliteetse filmiga ja saan aru miks paljudele meeldib.*awaiting hate mail!!*. Loodan et te nüüd minusse kui filmihuvilisesse negatiivse pilgu alt ei vaata. Kunagi vaatan uuesti ära ja ehk siis hakkab film meeldima. Võib ka põhjus olla mudugi selles, et komöödia ei ole enam minu žanr. Vähemalt lääne kinomaailmas.

TMNT (2007)

TMNT
Kevin Munroe

Sai lõpuks ka pärast pikka ootamist ca. kolm päeva tagasi kinos ära vaadatud. Pettuma ei pidanud, aga samas ei olnud tegu perfektse filmiga.

Shredder on surnud ning perekond on lagunemas. Leonardo on juba aasta reisinud mööda maad, Raphaelist on saanud omakaitseväelane, Michelangelo lõbustab lapsi ning Donatello abistab inimesi arvutiga jms seoses (tech support). Keegi ei tea aga kuulsa teadlase Max Wintersi plaani elustada neli iidset kindralit, et kinni püüda 12 iidset koletist, kes ammu-ammu Maa peale sattusid. Kilpkonnad tõmmatakse peagi plaaniga kaasa ning neil ei jää muud üle, kui päästa maailm. (Natuke konarlik sissejuhatus, õige ettekujutuse saate siis kui ise vaatate).

Ootasin filmi juba pikemat aega, alates sellest hetkest, mil uue filmi plaanid avalikustati. Oli ju möödunud sajandi alguses alles TMNT viimane film suurel ekraanil (kuigi üldiselt ma pean seda triloogiat pasaks: esimene oli keskpärane, teine halb ja kolmas on suur viga) ning fännid olid ärevil. 2006 aasta suvel ilmus ka esimene teaser, mil mul juba ila tilkus. Aeg möödus ning film tuli välja, suutes nii masse kui fänne rahuldada, viimaseid ehk siiski vähem. Filmist said ka teada vanad fännid, kes vanasti multikat fännasid. Oma ignorantsuses ja pooletoobilisuses spämmisid IMDB foorumeid sõnumitega "WHY THERE'S NO BEBOP OR ROCKSTEADY THIS MOVIE WILL SUCK", "WHY IT'S CGI CGI AIN'T COOL BRING BACK LIVE ACTION" , tuues kaasa palju flamewari koomiksi/2003 multika ja vana multika fännide vahel (mina siis kuuludes esimesse kategooriasse).

Filmi suhtusin isegi filmi kinno sisenemisel skeptiliselt, kuid osa minust oli väga ärevil. Nii kui algas, olin vaimustuses. Animatsioon on väga kvaliteetne ning ilus silmadele, alguse võitlusstseen oli ka suurel ekraanil super. Animatsiooni kvaliteet jäi terve filmi kestel samaks ning pakkus ikka tõsiselt häid võitlusstseene. Natuke kurdaks ehk kilpkonnade üle, kes on natukene liiga kondised. Ise oleksin eelistanud muskulaarsemat kehaehitust, mis 2003 multikas (ja ka koomiksis kui ei eksi) õnneks domineerib.

Film on leidnud hea tasakaalu ning imo sobib tervele perele, hoolimata pisiasjast, et väiksemad jõmpsikad ei pruugi aru saada teatud sündmustest ning suhteliselt emotsionaalsest võitlusest Leonardo ja Raphaeli vahel. Seesama võitlus ongi minu arvates parim koht filmis, sest näitab kui kaugele Raphael võib minna. Ka voice acting on suhteliselt õnnestunud, kuid 2k3 multika hääleandjad on siiski minu silmis paremad. Muusika on tavapärane ning ei midagi erilist, lääne pop/rock nagu ta on. Süžee oli minu arvates veidi konarlik ning ei mindud just väga sujuvalt üle ühelt tegevuselt teisele.

Kui nüüd pisut fännilikumalt anaalsem olla, siis teatud pisidetailid häirisid. Üheks suurimaks puuduseks pean just seda, et Mikey ja Donatello (mu lemmik) said väga vähe ekraaniaega ning Donatello oli veidi jaburam kui 2k3 versioon ja koomiksid teda portreerivad. Samuti puudus kilpkonnadevaheline keemia, mis on samas mõistetav, sest nad siin üldiselt omaette rohkem on. Peale selle puudus veel midagi...midagi, mille olemust ega iva ma ei tea, aga sealt sellegipoolest puudus. Veidi süngem oleks võinud olla kah.

Üldiselt väga nauditav film, isegi mu 25-aastane vend ütles, et talle hakkas isegi TMNT meeldima. Varem ei suutnud ta mõista, mida ma selles leian.

PS! Kahjuks tegi kogemuse valulikuks üks 5-aastane skisofreenikust Jack Sparrowi fännipoiss, kes vahete-vahel seal omaette mulises ning otse öeldes, totaalset paska välja ajas (vabandan nilbema väljendi eest). 8+/10.

 

The Hills Have Eyes II (2007)

The Hills Have Eyes II
Martin Weisz

Paar päeva tagasi tuli siis tahtmine vaadata uuemat Hollywoodi slasherit ning vaatevälja sattus Hills Have Eyes II (Fletchu veel ütles, et tegu ei ole slasheriga, aga ma viskan kõik ühte patta niikuinii) , mida ka vaatasin. Hills Have Eyes on imo üks selle sajandi paremaid slashereid, võib-olla isegi üks paremaid lääne õudukaid sel sajandil. Keerutamist ei olnud ja kohe kui seati tegevuspaik püsti, kargasid kollid välja ja asusid asja kallale. Meelelahutuslik ning igati nauditav, sisu liikus sujuvalt ning kiiresti, põhimõtteliselt põnev oli!

Teine oleks tegelikult isegi normaalne, kui ei viksiks esimeselt osalt kõike maha. Seekord müttavad noored sõjaväelased (miskises väeosas igastahes on, mina erinevatel üksustel vahet ei tee) samasse kohta, kus esimene osa toimuski. Eest pidid nad leidma teadlased, kuid neist pole kippu ega kõppu. Peagi aga hakkavad toimuma kummalised sündmused, kus nii mõnigi surmavalt haavata saab.

Filmis on lihtsalt tohutu kogus asju, mis on esimesest osast laenatud, ainult natukene muudetud. Ei tahaks spoilida, aga lõpp on SAMA mis esimeses osas näiteks, lihtsalt teistmoodi serveeritud. Peale selle on veel hunnik asju, mida on lihtsalt "laenatud".. Ja vägistamist on ka, mis on veelgi graafilisem kui esimeses osas.

Sisu ei ole lihtsalt midagi märkimisväärset. Esimest osa ei saanud selle poole pealt küll just nüüd Oscari vääriliseks tembeldada, aga seal hoiti pinget üleval ning huvitav oli näha, mis tegelastega juhtub. Siin on kahjuks tegelased nii ebasümpaatsed, et nende surma lausa lustisin. Näitlemine on kehv, süü osaliseks saavad ka kindlasti tobedad dialoogid.

Vägivallast siin puudust ei ole ning kohati on verisem kui eelmise aasta üllitis. Püüti vist kompenseerida vaatajale mudu nõrgad elemendid. Efektid olid päris mõnusad tegelikult, stseen kus naine sünnitas ja temalt brutaalselt lapsukene välja rebiti, oli päris vahva (ärge nüüd arvake, et sadist olen...päriselus selliseid tegevusi kindlasti ei poolda).

Hoolimata vigadest ei olnud film igav ja meelt lahutas, omal viisil muidugi. Midagi te ei kaota, kui unustusse lasete vajuda. Aga kui ükspäev tunnete, et oleks vaja midagi tähtsusetut vaadata, sobib antud film suurepäraselt.

4/10.

Poster: Alone (2007)

Alone - Banjong Pisanthanakun & Parkpoom Wongpoom 

Aoi haru / Blue Spring (2001)

Aoi haru
Toshiaki Toyoda

Esmalt tahaksin vabandada suhteliselt pika pausi pärast, mis tekkis teatud faktorite tõttu. Filme ka vahepeal ei vaadanud üldse, ainult kolme J-drama seriaali, mis hetkel veel jooksevad ning arvustusi veel postitada ei saa. Täna vaatasin üle pika aja ühte filmi, kuid ma ei räägi sellest, vaid filmist mida vaatasin juba üsna ammu, mis mõõna tõttu hoopistükkis unustusse vajus. Filmiks on siis Toyoda Aoi haru aka Blue Spring. Kirjelduse varastasin Filmiveebist, mille ma ühtlasi ka kribasin.

Blue Spring portreerib ning näitab ühe väikese Jaapani kooli elu, kus õpetajad ei tee koolivägivallast väljagi ning tihtipeale saavad ülbitsejad õpilasgängide liidrite käest valusalt ning brutaalselt kere peale . Filmi peategelaseks on vaikne ent mõjuvõimas õpilane Kujo , kes ühe hirmsa võistluse tõttu tõusis kooli kardetumaiks ning võimsamaiks õpilaseks. Blue Spring näitab Kujo ning ta sõprade vägivaldset elu koolis, kus võimuredeli tippu jõuavad vähesed.

Kuna vaatasin üsna ammu tegelikult, siis kõik detailid mul meeles pole, kuid siiki piisavalt, et oma arvamust väljendada. Ma võiksin öelda, et olen suhteliselt ambivalentne. Alguses mulle ei meeldinud kuidagi näiteks soundtrack, kuid nüüd suhteliselt hea isegi on. Filmil on mitu tugevat külge nagu visuaalne pool ning võtteplatsid, mis hästi räpased on. Kool oli täis graffitit ning muud sodi. Ma isegi lausa kahtlen, et nii haiges seisus saab üks kool olla, kui just direktor pole hullunud narkomaan.

Soundtracki esitab selline garbage Jaapani bänd nagu Thee Michelle Gun Elephant. Ise pole just antud muusikastiili suurem austaja, sest antud stiil on minu jaoks liialt hardcore. Siingi olin alguses väga negatiivselt meelestatud muusika suhtes, kuigi pärast hakkas isegi meeldima, eriti just "DROP", mis ka viimases stseenis kõlab.

Mind häiris just vägivald. Imelik kuulda seda just minu suus, kes tihtipeale lausa naudib brutaalseid stseene filmides. Siin tundus kogu see krempel liialt pressitult ning sunnitult, ilma liigse vägivallata oleks saanud vägagi hästi hakkama. Vägivald kippus olema pigem nagu silmailuks kui vajalikuks elemendiks. Nii nagu mina olen aru saanud, meeldibki Toyodale vägivalda filmi toppida. Siin kahjuks minu silmis ebaõnnestunult.

Peategelane oli ehk pisut just selline tüüp, kes mulle väga ei meeldi kuid äkki seetõttu, et peegeldab minu teist polt? Ei tea, ei tea. Näitleja sai igastahes ilusti hakkama tema portreerimisega ning ega kõrvalosalisedki halvemad polnud.

Erilist sisu ei ole ollagi, enamusajast näitab lihtsalt nende erinevaid tegemisi ning juhtumisi koolis. Selle põhjuseks on tegelikult tõsiasi, et film on tehtud samanimelise manga järgi, mis on struktuurilt väikesteks erinevateks peatükkideks jagunenud. Filmi parimaks momendiks pean just viimast 8 minutit, mis oli üsna emotsionaalne ning mulle väga meeldis. Kahjuks ei suuda viimased 8 minutit minu silmis seda filmi niivõrd paremaks teha. Olen kahevahel 4 ja 5 vahel, kuid annan 5/10. Ehk kritiseerin liialt filmi, kuid lihtsalt nii mõnigi aspekt ei meeldinud ses filmis. Kahju, sest film omas kindlasti potentsiaali. Soovitan siiski vaadata, sest paljud kiidavad seda ning asjal ka miskine cult following.

PS! Soovitan mängu nimega Vampire: The Masquerade - Bloodlines, mis on mu all-time lemmik koos Silent Hill 2 ja Legacy of Kain: Soul Reaver'iga. Hiljuti läbisin ning lihtsalt vapustav maailm ning atmosfäär. Kindlasti soovitan!!!

Jericho (2006)

Jericho

Lõpetasin eile viimase episoodi vaatamisega, seega kribaks pisut sarjast vähekene. Kuna olen paranormaalselt laisk hetkel, kopeerin sisututvustuse TV3 koduleheküljelt. Vabandan ka jälle vaikuse eest, mis vahepeal tekkinud on. Lihtsalt pole filme vaadanud mõned ajad, rohkem teleseriaale ja ka arvutimängud võtavad oma aja.

“Jericho” on lugu sellest, kuidas hetkest, mil väikese linnakese elanike silmapiirile ilmub tuumaseen, pole enam miski endine. Pisikese Kansase linnakese elanikud jäävad isoleerituks muust maailmast, teadmata, kas on ehk nemad ainsad, kes kohutavas katastroofis ellu jäid. Teadmatuse õud tekitab kaose, mille sotsiaalsed, psühholoogilised ja füüsilised probleemid toovad kaasa ettearvamatuid tagajärgi.

Ja sari läbi ongi. Teada tuntud viisidel sai ka see sari kirvega, mis tähendab et järgmist hooaega ei tule, kuigi üleshakkamised ja veebipõhised petitsioonid väga edukad olnud. CBS'ele lausa saadetakse alatasa pähkleid, miks, seda saate teada kui vaatate viimast episoodi. Eriti masendav on see, et sarja valmistajad said alguses isegi kindla lubaduse CBSi poolt, et teine hooaeg tuleb ja seetõttu lõpetasid nii nagu ikka, lahtise otsaga. Ja siis CBS otsustas vee peale tõmmata. Vabandan väljendi eest, aga tõeline tõprakari, kelle koht on Siberis asumisel.

Sari liigub üsna aeglaselt, keskenduses alguses rohkem inimestevahelistele suhetele, linnas toimuvatele probleemidele ning raskustest ülesaamisele. Teine hooaeg hakkab peagi hoogu juurde võtma, näidates väljaspool Jerichot toimuvat natukene ja viimased neli osa lähevad kõvaks konfliktiks kätte Jericho ning ------- vahel (ei taha spoilida). Teine pool annab ka rohkem infot pommitamiste kohta ning avaldab tõe salapärase Hawkinsi kohta.

Sarja alguses olin tihtipeale kahevahel, kuid edenedes hakkas sari rohkem meeldima. Tegelased said niiöelda omaks ning sarja kvaliteetki paranes. Alguses oli ikka parajalt juustuseid dialooge ning puiset näitlemist, kuid ajapikku paranes seegi. Ei häirinud mind ka tõsiasi, et ei alustatud kohe suure actioniga, vaid tutvustati tegelasi, nende iseloomu ning suhteid. Mõni äärmiselt ebameeldiv tegelane oli siiski ja ülla ülla - antud tegelane on teismeline. Quite a shock, ain't it? Huvitavamaiks tegelaseks pean just Hawkinsi ning tema näitleja teeb oma tööd ülihästi. Ega teisedki väga varjus ei ole.

Plussiks tooks ka veel seda non-Lostilikust, mida paljud seriaalid üritavad imiteerida. Ei visata tuhandeid küsimusi vaataja ette, siis ühe vastuse andmisega tooda neid veel juurde. Lost meeldib, aga vaikselt hakkab kuluma ja oma võlu kaotama. Olen näinud ainult kahte hooaega. Siin antakse peagi küsimustele vastuseid, samal ajal jättes siiski asja värskeks ning huvitavaks.

Actionirohkemad stseenid on selles sarjas küll hästi välja tulnud ning kaasakiskuv muusika annab asjale veel jumet juurde. Ehk natukene liiga hollivuudilikult lihvitud, aga tegu on eelkõige TV seriaaliga.

Mis mind ehk häirib selle sarja juures on lillelisus. On küll näljaperioode, elektri puudumist jne aga lõppude lõpuks on alati mingi lahendus ja rahvas õnnelik. Oma ära pööranud mõttemaailmaga oleks kujutanud asja teistmoodi: inimesed nälgivad surnuks, tapavad üksteist sooja vee nimel, söövad keldrirotte, vägistamised jne. Muidugi on see vist liiga hardcore ja antud seriaalil ei olnud kunagi kavas seda suuna võtta, seega ei näri enam selle kallal.

Jericho on tip-top sari, mis vaatamata oma vigadest suutis mind arvutiekraani ette naelutada. Ja üks põhjus veel, miks sajatada telekanaleid, et eelistavad heade ning põnevate seriaalide asemel mõttetuid reality TV-show'si, mis eksisteerivad ainult selleks, et ennasttäis koduperenaised teeõhtuid korraldaksid ja klatšida saaksid. Hetkel näitab Jerichot TV3 ka, niiet kindlasti vaadake! Mõnele kindlasti ei meeldi, aga mis parata, maailm on kord selline.

PS! Ei hakanud seda ulme alla lahterdama, kuigi IMDB seda julgelt teinud on.

TUGEV 7/10. Võiks isegi 8 tegelikult anda, aga las ma veel mõtisklen, ehk muudan isegi.

Insutoru / Install (2004)

Insotoru
Kei Kataoka

Sai siis eile öösel seda vaadatud ja kuigi Une-Mati tahtis mind tasapisi Neverlandi kiskuda, suutsin ikka silmad lahti hoida ning paremgi veel, uni lausa kadus! Tegu siis draamaga (vaatab Aenea poole), või noh, väike komöödia hõng on ka juures.

Antud film baseerub samanimelisel raamatul, kirjutatud teismelise Wataya Risa poolt ning olles Nipponis üsnagi edukas jutuke. Räägib siis tüdrukust nimega Asako, kes satub väikese poisi Kazuyoshi kaudu küberseksi maailma.

Recluse tähendab antud kontekstis hikikomorit

Sellegipoolest ei ole film ainult selline perverslik American Pie stiilis, kaugelt sellest. Lisaks on ka üsnagi sagedane teema, mis Jaapani filmides esineb - elu mõte kui seesugune ning "ma olen samasugune nagu kõik teised, mul pole elus eesmärki" värk. Päris suitsiidile asi ei kaldu, kuid njah.Tundus, et filmi tegijad (või romaan kah, ma pole lugenud ja ei ole kindel) kaldus tasapisi rohkem komöödia poole ning filmi lõpp oligi liiga mahe minu jaoks.

Filmi staariks on popiidol Aya Ueto, kes siis Asakot kehastab. Saab ka hakkama, ses suhtes ei ole mingit nitpickingut minu poolt. Aga säravaim on minu arvates 10-aastane poisike Kazuyoshi ning tema tegelane - ta kehastab küberseksi maailmas 25 aastast perenaist, kel on laps. Filmi jooksul tekib Aya Ueto ja Kazuyoshi vahel sõprus, mulle isegi tundus vahepeal et lausa kerge armastus.

Filmi parimaks stseeniks pean järgnevat, pilt annab stseenist aimu.

Hetkel vaadates tundub see jube perversne ning haiglane, kuid film portreeris seda väga ilusalt ja magusalt, ausalt ka. Vähemalt minu jaoks oli see stseen väga tähtis ja ilus. See isegi andis natukene aimu, et Kazuyoshi on Asakost sisse võetud, kuigi tundub et asi jäi pigem kiimasuse peale, mitte et teda filmis pervona kujutatakse, lausa vastupidi.

"Rõõmsa tuju" muusikapala oli selline väga jaapanlik, kuid kuna ma eelistasin rohkem draama poolt, siis erilist muljet too ei avaldanud. Kurbades või vähemalt nukrates stseenides oli aga üks teine pala, mis mulle väga meeldis. Kahjuks ei tea esitajat ega laulu nime. Arvatavasti Aya Ueto laul, sest ta ise filmis osaleb aga ei teagi, siiamaani ei ole leidnud.

Naljakaid kohti oli kah ning kuigi ma vahepeal muigasin või lausa naersin, siis jäi see osa filmist ikkagi kripeldama. Ma alguses hankisin just filmi seetõttu, et ootasin midagi väga kinky't 'n stuff kuid filmi arenedes huvitas mind draamapoolne osa kõvasti rohkem. Ootasin isegi armastust nende kahe vahel, kuigi see oleks mudugi väga kummaline. Siiski tunduksid nad mõnusa paarina.

Kahevahel olen, kuid annan 8. Olen vist väga helde käega, aga film meeldis ja isegi väga, olenemata näilistest vigadest.

300 (2006)

300
Zack Snyder

THIS IS SPARTA, RED SAUCE ON PASTA! Okei, tegelikult lause viimast poolt filmis ei olnud. Käisin siis 300 kinos vaatamas (siia kohalikku kinno tulevad menukad filmid aeglaselt) sõbraga ning kuigi oli hea film tõesti, on filmi kõvasti ülehaibitud ja tegelikult juba ammu olin skeptiline ses suhtes ning tundub et nii ongi.

Pole vist erilist mõtet sisust rääkida, sest nii promotud filmist teab pea igaüks. Aga noh, igaks juhuks. 300 räägib siis kolmesajast sparta sõdalasest, kes astuvad vastu Pärsia imbets...oih, imperaatori suurejoonelise ning vägeva väe vastu. Nad on kõvasti vähemuses, kuid sparta mehed ei ole puust tehtud, eriti arvestades kasvatust.

Film on tõesti ülehinnatud, tõsiselt kohe. Muidugi ma nautisin suht neid võitlusstseene, kuid film tundus kuidagi "hingeta" ja surnuna. Raske seletada lausa selliseid tundeid.

Shake your ass, baby!

Süžeest rääkides mainiksin, et venitati. Koomiksis puudusid nii mitmedki stseenid nagu lugesin ning seetõttu kogu see Leonidase naise alaliin aeglustas filmi kõvasti ja takistas lahingustseene täielikult nautimast. Rääkimata veel, et see oli üldiselt suuremas plaanis suhteliselt mõttetu kõrvallugu.

Näitlejatest. Arvatavasti tegid nad oma tööd väga hästi, arvestades et kogu see aeg stuudios rohelise voodilina ees näitlesid. See ei ole kindlasti kerge, sest on raske elada oma rolli niiviisi sisse. Gerard Butler oli õige valik Leonidase rolli, igati! Kui üldse nüüd tegelastest rääkida, siis viis, kuidas pärslasi ja üldse Xerxest kujutati ei meeldinud. See oli ka vist koomiksis nii, seega ma ei süüdista ainuüüksi filmi selles. Xerxes oleks nagu miskiselt masohistide kokkutulekult tulnud, kuldsed trussikud kaasa lotendades. Ainuke asi millega rahule jäin pärslaste poolel, oli Xerxese isiklik kaardivägi. Maskide kujundus ja nende õige nägu olid hästi disainitud!

Xerxes Leonidast ahistamas..

Visuaalselt film rokkis igati, sellega seos olen nõus. Kuid kõik need lahingud, võitlused ja ägedad efektid jäid kuidagi tühjaks minu jaoks ning liigne slo-mo kasutamine häiris kohati. Muusika sobis nii mõnegi lahingu puhul, kuid vahetevahel oli minu jaoks teatud palad väga mööda.

Ehk on tõesti kummaline, et minusugune teismeline väga rahule ei jäänud, kuid mis parata. Plaanisin algselt peale filmi vaatamist anda 7,5/10, kuid otsustasin hoopis 7/10 kasuks. Arvan et teisel vaatamisel langeks lausa 6,5'ni, kuid vaevalt ma niipea uuesti vaatan.