The Hills Have Eyes II (2007)

The Hills Have Eyes II
Martin Weisz

Paar päeva tagasi tuli siis tahtmine vaadata uuemat Hollywoodi slasherit ning vaatevälja sattus Hills Have Eyes II (Fletchu veel ütles, et tegu ei ole slasheriga, aga ma viskan kõik ühte patta niikuinii) , mida ka vaatasin. Hills Have Eyes on imo üks selle sajandi paremaid slashereid, võib-olla isegi üks paremaid lääne õudukaid sel sajandil. Keerutamist ei olnud ja kohe kui seati tegevuspaik püsti, kargasid kollid välja ja asusid asja kallale. Meelelahutuslik ning igati nauditav, sisu liikus sujuvalt ning kiiresti, põhimõtteliselt põnev oli!

Teine oleks tegelikult isegi normaalne, kui ei viksiks esimeselt osalt kõike maha. Seekord müttavad noored sõjaväelased (miskises väeosas igastahes on, mina erinevatel üksustel vahet ei tee) samasse kohta, kus esimene osa toimuski. Eest pidid nad leidma teadlased, kuid neist pole kippu ega kõppu. Peagi aga hakkavad toimuma kummalised sündmused, kus nii mõnigi surmavalt haavata saab.

Filmis on lihtsalt tohutu kogus asju, mis on esimesest osast laenatud, ainult natukene muudetud. Ei tahaks spoilida, aga lõpp on SAMA mis esimeses osas näiteks, lihtsalt teistmoodi serveeritud. Peale selle on veel hunnik asju, mida on lihtsalt "laenatud".. Ja vägistamist on ka, mis on veelgi graafilisem kui esimeses osas.

Sisu ei ole lihtsalt midagi märkimisväärset. Esimest osa ei saanud selle poole pealt küll just nüüd Oscari vääriliseks tembeldada, aga seal hoiti pinget üleval ning huvitav oli näha, mis tegelastega juhtub. Siin on kahjuks tegelased nii ebasümpaatsed, et nende surma lausa lustisin. Näitlemine on kehv, süü osaliseks saavad ka kindlasti tobedad dialoogid.

Vägivallast siin puudust ei ole ning kohati on verisem kui eelmise aasta üllitis. Püüti vist kompenseerida vaatajale mudu nõrgad elemendid. Efektid olid päris mõnusad tegelikult, stseen kus naine sünnitas ja temalt brutaalselt lapsukene välja rebiti, oli päris vahva (ärge nüüd arvake, et sadist olen...päriselus selliseid tegevusi kindlasti ei poolda).

Hoolimata vigadest ei olnud film igav ja meelt lahutas, omal viisil muidugi. Midagi te ei kaota, kui unustusse lasete vajuda. Aga kui ükspäev tunnete, et oleks vaja midagi tähtsusetut vaadata, sobib antud film suurepäraselt.

4/10.