Junk: Shiryou-gari (2000)

Junk

Atsushi Muroga

Liigun nüüd J-horrori lainel nagu ikka, kuid seekord kaldun kõrvale igasugustest kummitustest. Antud film räägib hoopistükkis zombie'dest!

Jaapanis, ühes mahajäetud asutuses tegeleb juba pikemat aega USA valitsus salajase eksperimendi kallal, üritades surnuid elustada. Peagi leiutavad nad DNXi, mis ka töötab, kuid mitte ilma kõrvalmõjudeta! Ellu ärgates valdab neid ainult üks mõte - rebida inimesed tükkideks ja nende liha aplalt järada. Samal ajal aga toimub linnas juveelipoe rööv ning see ka õnnestub. Nüüd peavad ainult neli varast saama kokku Yakuza bossiga, kes juveelide eest kopsaka tasu annab. Kohtumispaigaks on muidugi seesama mahajäetud asutus, kus USA valitsus pikka aega oma eksperimendi kallal nokitsenud on.

Filmi iseloomustaks kõige rohkem sõnad trash, wannabe ning odavsus, seda kõike ainult heas mõttes. Film on puhas meelelahutus (eelkõige neile, kes seda niiöelda...hinnata oskavad) ning mulle just selle punkti pealt meeldis ja etteheiteid ei ole.

Näitlejatöö on selline keskmine, kuid seda kuidas üks Jaapani teadlane inglise keeles vestleb peab ise nägema. Ausalt öeldes oli üsna raske aru saada, millest ta räägib, sest subtiitrid ei tõlkinud inglisekeelset juttu. Lisaks sellele oli Ameerika kindral/väejuht/ülemus vms nii cheesy, et nutt tuleb peale. Sama käib ka ühe sõduri kohta. Ega ei saaks ka kiita teisi näitlejadi, kuid nemad tegid oma töö üsna hästi. Värvi lisas ka juurde üks vägagi paanikas varas nende kamba seast, kes koguaeg paanitses.

Filmi süžee on väga lihtsakoeline, aga mida sa ikka vajad! Sisse on ka paigutatud üsnagi klišeeline armastussuhe (no täpselt klišeeliseks ei saa vist just kutsuda), kuid ega see filmi halvemast küljest ei näita. Ega filmis eriti miskit ei toimugi, kui zombiede eest plagamine ja kohati neile tuupi andmine.

Filmi soundtrack oli normaalne, niisama ei kuulaks aga mõnele stseenile sobis väga hästi. Eks see zombiede ärkamisel mängitav laul oli kuidagi veidra võitu, aga meeldiv sellegipoolest. Kõige rohkem meeldis mulle juveeliröövli ajal mängitav tehno hõnguga muusikapala, andis kohe sellele röövile rajuma tunde. Zombiede make-up oli minu jaoks piisavalt tasemel, gore ei olnud just nii palju, aga mõni magus koht oli küll. Ja ei saa unustada ka filmis olevat "zombie queeni"! Päris palju oli ka seda "slow-motionit", et anda filmile kickass'ilikum fiil.

Nämm-nämm...

Halbu külgi minu jaoks ei olnud, kuid annan sellegipoolest 6/10. Jahl, tegu on tõesti nauditava filmiga kui oled sellist tüüpi filmide huviline, kuid midagi sügavat sa siin ei leia. Kohe üldsegi mitte, aga meelelahutust kuhjaga!