pühapäev, 20. mai 2007

Jingi naki tatakai / Battles Without Honor and Humanity (1973)

Image Hosted by ImageShack.us
Jingi naki tatakai
Kinji Fukasaku

Oh seda imet, ei räägigi J-horrorist vaid hoopis Yakuza filmist Jingi naki tatakai! Lavastajaks Fukasaku, kelle repertuaari kuulub ka teada-tuntud Batoru Rowaiaru (Battle Royale, mulle meeldib lihtsalt jaapanikeelne tiitel rohkem :P). Sai siis see ka paar päeva tagasi ära vaadatud ja muljetaks pisut.

Poolenisti dokumentaali stiilis (st vahel räägib jutustaja ka, ehk siis nagu reporter vms peale) yakuza põnevik räägib ekssõdurist Shozo Hironost. Tegevus toimub pärast Hiroshima katastroofi, ehk siis algab aastal 45 ning filmi jooksul möödub mitu aastat. Film näitab Hirono ning ka teiste yakuzade elu, sisaldades reetmisi, vägivalda ja draamat.

Image Hosted by ImageShack.us
Filmi staar ohtlikku missiooni täitmas..

Film on tegelikult üsna tuntud, vähemalt Aasia kino sõprade hulgas. Paljud nimetavad seda isegi Jaapani "Ristiisaks", kuigi suuremat ühist peale gängsteri teema ei olegi, sest selles filmis on yakuzat ja üldse maffiat portreeritud teistmoodi. Nad on lausa omamoodi kobakäpad ning amatöörid, vägagi erinev sellest mida võis näha näiteks jänkide Vhääst and förious: Tokiou Drivtist.

Lugu on tegelikult üsna lihtne, samas huvitav, näidates tavalist mafia elu. Vangis kopitamist, reetmist, mõrvasid ja ei puudu ka igasugused rituaalid nagu yubitsume (sõrme maha lõikamine). Ja yakuza on kohati väga koba, näiteks peategelase mafia pealik Yamamoto meenutab pigem Kohtla-Järve linnapead (loe: totakas), kui õiget gängsterit. Isegi Hirono ei saa vahepeal lihtsa mõrvamisega hakkama ja laseb ca. 10 kuuli enne kui sihtmärgi tapetud saab. Pähe ei oska lasta? Kohati on ka lugu koomiline, eriti too yubitsume stseen.

Image Hosted by ImageShack.us

Ehk veidikene segaseks tegi alguses see, et tutvustati kohe alguses enamjaolt kõiki tegelasi, aga väga kähku ning seetõttu olin vähemalt pool tundi segaduses, kelle nimi on see ja kelle nimi on too. Kuid pärast seda sai juba nägupidi ära tuntud ning enam raskusi ei olnud. Näitlejate üle ei kurda, kõik sulavad oma rolli hästi sisse.

Ühesõnaga väga hea film, annan nõrga 8. Mitte et ei meeldiks, aga kohati oli liiga toores minu maitse jaoks. Aga eks harjumine võtab aega, tegu ikkagi mu esimese yakuza filmiga! Kindlasti vaatan ka filmi 5 (või oli neli?) järge ära lähiajal.

8/10.

2 kommentaari:

Trash ütles ...

Mina vaatasin tegelikult teise osa kõigepealt. Juhtus nii, et sõber andis proovida, kuna tal ei tunnistanud masin DVD-d. Minul mängis ja sõbral langes kivi südamelt. Pool aastat hiljem vaatasin ülejäänud järjestikkuses ära. Ülikõva kraam.

paranoiadisco ütles ...

Suudab huvi tekitada...