Jingi naki tatakai
Kinji Fukasaku
Oh seda imet, ei räägigi J-horrorist vaid hoopis Yakuza filmist Jingi naki tatakai! Lavastajaks Fukasaku, kelle repertuaari kuulub ka teada-tuntud Batoru Rowaiaru (Battle Royale, mulle meeldib lihtsalt jaapanikeelne tiitel rohkem :P). Sai siis see ka paar päeva tagasi ära vaadatud ja muljetaks pisut.
Poolenisti dokumentaali stiilis (st vahel räägib jutustaja ka, ehk siis nagu reporter vms peale) yakuza põnevik räägib ekssõdurist Shozo Hironost. Tegevus toimub pärast Hiroshima katastroofi, ehk siis algab aastal 45 ning filmi jooksul möödub mitu aastat. Film näitab Hirono ning ka teiste yakuzade elu, sisaldades reetmisi, vägivalda ja draamat.

Filmi staar ohtlikku missiooni täitmas..
Lugu on tegelikult üsna lihtne, samas huvitav, näidates tavalist mafia elu. Vangis kopitamist, reetmist, mõrvasid ja ei puudu ka igasugused rituaalid nagu yubitsume (sõrme maha lõikamine). Ja yakuza on kohati väga koba, näiteks peategelase mafia pealik Yamamoto meenutab pigem Kohtla-Järve linnapead (loe: totakas), kui õiget gängsterit. Isegi Hirono ei saa vahepeal lihtsa mõrvamisega hakkama ja laseb ca. 10 kuuli enne kui sihtmärgi tapetud saab. Pähe ei oska lasta? Kohati on ka lugu koomiline, eriti too yubitsume stseen.

Ühesõnaga väga hea film, annan nõrga 8. Mitte et ei meeldiks, aga kohati oli liiga toores minu maitse jaoks. Aga eks harjumine võtab aega, tegu ikkagi mu esimese yakuza filmiga! Kindlasti vaatan ka filmi 5 (või oli neli?) järge ära lähiajal.
8/10.
2 kommentaari:
Mina vaatasin tegelikult teise osa kõigepealt. Juhtus nii, et sõber andis proovida, kuna tal ei tunnistanud masin DVD-d. Minul mängis ja sõbral langes kivi südamelt. Pool aastat hiljem vaatasin ülejäänud järjestikkuses ära. Ülikõva kraam.
Suudab huvi tekitada...
Postita kommentaar